Autori loal avaldame e-perekoolile saabunud isikliku kogemuse seoses rasedate massaažiga.

———————

Teie poolt kirjutatud artikkel meenutas mulle minu esimest ja viimast käiku massööri juurde, kui ootasin last. Etteruttavalt võin öelda, et õnneks jäid mõlemad asjaosalised peale massaaži ellu, kuigi vahepeal kahtlesin selles sügavalt.

Mul on probleeme selja, eriti turjapiirkonnaga olnud aastaid. Raseduse ajal need võimendusid. Umbes kuuendal raseduskuul muutusid valud talumatuks. Ma ei osanud nende valudega midagi peale hakata, ilmselt võimendas probleemi ka asjaolu, et mul oli istuv kontoritöö ja väga vähe liikumist. Igal juhul avastasin end ühel hetkel otsimas internetist rasedate massaaži.

Pakkumisi oli mitmeid, valisin ühe esinduslikuma salongi. Läksin kohale, ruumid olid hubased, taustaks mängis spa-muusika, mind vastuvõttev massöör oli meeldiv ja sõbralik. Nii ma massaažilauale pikali läksingi. Massaažile eelnevalt tutvustati mulle põhjalikult väga uuenduslikku ja ainulaadset toodet Eesti turul – auguga massaažilauda. Auk oli kõhuosale. Kuigi algus oli paljutõotav, pean tunnistama, et massaaž ise ei olnud meeldivate killast. Prakiliselt kogu massaaži vältel tundsin ebamugavustunnet ja valu. Mõned korrad andsin massöörile ka sellest märku, et tema töötlusviis on minu jaoks liiga tugev, kuid hea ja viisaka inimesena lasin professionaalil oma töö lõpetada. Tagantjärgi tunnistan – tegelikult oli jube valus.

Erilisi õppetussõnu või juhiseid, kuidas edaspidi valuga toime tulla, mulle ei antud. Sh ei antud soovitust massaaži järgselt oluliselt rohkem juua, mille kohta nüüd tean, et see on hädavajalik, et inimesed ellu jääks. Aga mul oli ju olemas massööri number ja tundus, et see lahendab kõik minu edasised probleemid. Massaažile järgneva õhtu elasin kenasti üle, kuid järgnevad kolm päeva olid maapealne põrgu. Olin sõna otseses mõttes jalutu. Ma ei olnud võimeline liigutama oma kaela, alaselga, rääkimata sellest, et oleksin olnud võimeline voodist tõusma. Iiveldus ja oksendamine nagunii. Tagantjärgi tarkusena võin öelda, et minu veetarbimine oli tol perioodil igal juhul alla miinimumi, niiet vedelikupuudus võimendas niigi halba olukorda.

Ma ei ole väga suur kritiseerija ja tagasiside andja, kuid järgmisel päeval tundsin vajadust massaažisalongiga ühendust võtta. Tagasisidet soovisin anda just seetõttu, et salong teaks, missugune reaktsioon on võimalik. Kuna massaaž ise oli valus, sain aru, et pole normaalne, et näiteks raseda kaela väänatakse ja näpistatakse nii jõuliselt. Ma tõesti ei arvanud, et minu seisund massaaži järgselt oleks sõltunud minu individuaalsest tundlikkusest või probleemidest. Seda ma naiivselt ja heas usus tagasisidet andma hakates arvasin.

Salongi vastus oli, et massöör on igati professionaalne, suurte kogemustega ning igal juhul on probleem minus, on sügisene aeg ja ma olen järelikult saanud tuult.
Kas tõesti?

e-perekool

Ülle Liivamägi kommentaari loe siit.