Väga palju räägitakse sellest, kuidas tegutsemis-toimetamisenergiat ja -jõudu juurde saada. Pakutakse välja kõikvõimalikke tshiki-prikisid, aga unustatakse ära selline väga lihtne ja tähtis asi nagu soojus. Loos jätkame eelmises loos alustatud teemat.

Tegelikkuses ongi esimene samm hoida enda isiklikku jõuvaru. Peale sünnitust on vaja oma jõudu ja energiat alati hoida. Seda ei tohi raisata!

Seega lisaks vee joomisele, millest on pikemalt kirjas ühes meie varasemas loos, on järgmine tähtis punkt, kuidas ja millesse end riietada? Mõelge selle peale, et riietus ei ole meil seljas mitte ainult katmise eemärgil. Riietus on meile ka soojaandmise eesmärgil, riietus on elementaarne kaitse kehale. Inimese keha ei ole kaetud karvade, soomuste või kilbiga nagu näiteks koeral või kilpkonnal. Meil on kõige tavalisem õhukene nahk, mis on ääretult temperatuuritundlik ning sellega koos otseselt seotud meie ainevahetusega ning seeläbi ka energiavahetusega.

Seepärast vähemalt alusriided, mis meie keha katavad, peavad olema sellisest materjalist, mis meid kõige paremini kaitseks, mis meid kõige vähem koormaksid, väsitaksid ning mis võimaldaksid kõige efektiivsemalt meie jõudu kasutada, et suudaksime oma igapäevatoimetusi teha. Järelikult oleks mõistlik riietuda nii, et keha ei peaks tegema lisatööd sobiva temperatuuri hoidmise või tekitamisega.

Meie esivanemad teadsid seda kõike. Nad teadsid ka seda, et raseda naise kõht peab olema soojalt kaetud ning imetava naise rinnad peavad olema soojas. Just rindade ebapiisav väline soojus võib olla see, mis tekitab klassikalist rinnapõletikku. Lisaks, sageli ei teata, et piima piisavaks koguseks ja kogu piima tekkimiseks peavad õlavarred olema kaetud ning soojas.

Eesti kliimas peamiseks kehakattematerjaliks on olnud kas villane või linane. Külmal ajal hoiab lambavill keha temperatuuri ning soojal ajal ta samuti hoiab keha temperatuuri. See on villa eriline toime. Tavaliselt teised materjalid ei suuda ise sooja hoida. Näiteks puuvillane kangas ei suuda  ise sooja hoida. Kui ta inimese seljas parasjagu ei ole, siis ta jahtub. See tähendab, et riideeset kandes annab inimene ära enda soojuse, et kangas soe oleks. Samal ajal kui villasel on omadus olla ise soe ja sellega jätta inimesele tema jõud alles. Lisaks villale on selline omadus olemas ka naturaalsel siidil.

Arvatakse, et villane on ainult külmaks ajaks ja linane soojaks. Tegelikult päris nii see ei ole, lambavill on väga vajalik ka soojal ajal. Nii linane kui villane on suvisel ajal parasjagu jahedad, st kangad ise ei kuumene üle. Samas kui sünteetilised kangad muutuvad ise välisest kuumusest kuumaks ja inimene peab lisaks endale jahutama ka riide-eset, mis tal seljas on.

Kui kõik see kokku võtta, on selge, et kõige olulisem on see materjal, mis on otseselt vastu ihu. Selle materjaliga on kehal kõige tihedam suhe ja sellest sõltub, kas keha peab tegema lisatööd, et kangast soojendada-jahutada või aitab kangas inimesel elada.

Seepärast on hea kasutada just kas villast või villa-siidi või puhtast siidist aluspesu. Tänapäeval osatakse toota kaunist ja peent aluspesu, mille kandmine on puhas rõõm. See kõik on ka üheks põhjuseks, miks me oleme valinud Sternum poodi just sellised materjalid. Meil müügil olevad pluusid ja alussärgid on lisaks ka piisavalt pikad, et kogu selg oleks soojas.

Lõpetuseks üks tavaline väide: „Aga villane on ju kare!“ On tõesti inimesi, kes ei kannata mitte mingisugust villast kangast. Tänapäevane tehnoloogia on aga teinud võimalikuks ka selle, et villane pole enam nii kare kui ta seda oli võib-olla küsija lapsepõlves. Ja kui see tõesti ei sobi, siis alternatiiviks on alati siidist riided või siis siidi-villa riided.

 

Ülle Liivamägi, Mari Kalkun, Kaisa Nurmsalu, 16. mail 2014. aastal