Rasedusaegse ja sünnituses osaleva loote ja sünnitusjärgse lapse ehk vastsündinu eluohtlikku seisundit nimetatakse asfüksiaks, lihtsustatult hapnikupuuduseks.
Vaatame täna, mis on selle mõiste taga.

Asfüksia on mõiste, mis kuulub ennekõike sünnitusabi valdkonda.
Meditsiinisõnastik annab seletuse:
asfüksia la i asphyxia, s asfyksia (kr a– ilma + kr sphyxis pulss) lämbus; (lootel või vastsündinul:) pulsitus (van.); hapnikuvaegus ¦ hapnikuvaegus ja samaaegne süsinikdioksiidi kuhjumine
asphyxia fetalis lootelämbus. a. intra partum lapse sünnitusaegne lämbus. a. neonatorum vastusündinulämbus. a. post partum lapse sünnijärgne lämbus.

Meditsiinisõnastikust leiame veel:
loote hapnikuvaegus vt asfüksia
loote ohuseisund i fetal distress, s sikiön vaaratilanne fetaaldistress sonofraafial või lootetoonide kontrollil (kardiotokofraafia) leitud hälve, mis viitab loote hapnikupuudusele (asfüksia).

Nagu välja võime lugeda, kirjeldab sõna „asfüksia“ loote või vastsündinu ülitõsist seisundit – lämbumist, suutmatust hingata, suutmatust teostada gaasivahetust. Selle tulemusena lapse süda ei tööta üldse või töötab halvasti. Samas loeme ka välja, et asfüksia tähendab ka loote hapnikuvaegust ja üldisemat loote ohuseisundit.

Jätkame mõistete seletustega rahvusvahelisest sünnitusabi tööraamatust:
Loote ohuseisund (fetal distress) on üldine termin näitamaks, et loode on ohus, mõnikord, aga mitte alati, hüpoksia tõttu.
Atsidoos on vesinikuioonide liigsus veres ja rakutasandil.
Hüpoksia on hapniku vähesus veres ja rakutasandil.
Hüperkapnia on süsihappegaasi liigsus veres ja rakutasandil.
Asfüksia, tuleneb kreekakeelsest sõnast „pulsitu“, on tõsine ebanormaalsus gaasivahetuses, mille tulemuseks on hüpoksia, hüperkapnia ja atsidoos. Asfüksiat iseloomustab sügav atsidoos, mis on nii metaboolne kui respiratoorne (Blackburn 2007). Terminit loote asfüksia tuleks eelistada terminile loote ohuseisund, kuna viimane viitab loote ohtlikule seisundile, mis võib, aga võib ka mitte olla põhjustatud asfüksiast. (Stables jt 2011: 617).

Jätkame.
Hüpoksia ehk hapnikupuudus ja hüperkapnika ehk süsihappegaasi liigsus. Meenutan eelmist artiklit, milles tõin välja, et hapnikupuudus on eelkõige rakkudest ja sellega ka kehast väljaviimata süsihappegaasi probleem. Atsidoos ehk liighappesus on siinses kontekstis hapnikupuuduse ja süsihappegaasi liigsuse tagajärg ja ülihalb seisund.

Mille järgi otsustada, kas on hapnikupuudus?
Sündinud lapse puhul me näeme tema nahavärvust, kuuleme/näeme, kas ja kuidas ta hingab ja kuidas ta süda töötab.
Kuidas aga hinnata võimalikku hapnikupuudust lootel?
Tuletan meelde, et loode ei hinga nina või suu kaudu, tema gaasivahetus toimub platsentas. Seal peab tema veri suutma ära anda süsihappegaasi ja vastu võtma hapniku. Meil tegelikult ei ole vahendeid, et hinnata otse seda loote olulist näitajat.
Samas mõistetest näeme, et loote gaasivahetust puudutavate probleemide jaoks on sõnad olemas: loote ohuseisund, loote hapnikupuudus, asfüksia.

Me elame hästi tehnologiseerunud ajas, kus diagnostikasse ehk probleemi põhjuse tuvastamisse suunatakse kõrgeim intellekt, ja samas me ei ole suutnud midagi erilist välja mõelda, kuidas hinnata lootel hapnikupuudust?
Muidugi – üht-teist meil on.
On võimalik võtta lootelt ema kõhus vereproov. Vereproov näitab aga ennekõike atsidoosi olemasolu, ja selle prooviga on seotud mitmed ohud.
Lootevete põhjal otsustatakse ka, kas lootel on piisavalt hapnikku, kuid seegi diagnostika ei ole uuringute põhjal liiga hea.
Üks väheseid variante , mis üsavälistele inimestele on jäänud, on loote südametoonid. Ajast aega on ämmaemandad kasutanud puust kuuldetoru, millega ta kuuleb ära nii loote südame löökide sageduse kui löökide jõulisuse-nõrkuse kui nende selguse-ebamäärasuse. Hea ämmaemand kuuleb tegelikult veel üht-teist. See on olnud põhiline vahend, et hinnata loote heaoluseisundit.
Tehnoloogia-ajastul on loomulikult ka siin võetud kasutusele masinad – doppler, KTG (kardiotokograafia), STAN-aparaat. Muuseas, ei ole eriti uuringuid, mis kinnitaks, et neil masinatel on eelised puust kuuldetoru ees, kui võtta arvesse sünnituse kvaliteet.

Miks ma siin sellest kirjutan? Seetõttu, et tuua meie teadvusse, et kuigi kuulatakse/loetakse loote südametoone, siis sellega püütakse tegelikult hinnata eelkõige seda, kas lootel on piisavalt hapnikku.
Ja siinkohal meelde tuletada, et parim, mis me saame teha selleks, et lootel oleks piisavalt hapnikku, on ise pikalt välja hingata ja ise juua piisavalt vett.

Retsept:
Jätta meelde, et hälvet loote südametoonides nimetatakse asfüksiaks.
Samas tähistab asfüksia sügavalt eluohtlikku lapse seisundit.

Mari Kalkun

10. detsembril 2014. aastal

Kasutatud kirjandus:

  • Nienstedt, W. (peatoim.) (2004). Meditsiinisõnastik. Tallinn: Medicina.
  • Stables, D., Rankin, J. ( 2011). Physiology in Childbearing with Anatomy and Related Biosciences. Third edition. Edinburgh: Elsevier. Bailliere Tindall.