E-ainetest on tänaseks päevaks nii palju räägitud ja kirjutatud, et iga ema peaks vähemalt midagi sellest teemast teadma. Mida siis teada võiks? Seda, et E-ained suudavad keha ja eriti lapse keha kahjustada suurel määral. Aga samuti seda, et isegi siis, kui elada metsas ja tarbida vaid metsaande ja isekasvatatud toitu pole meil praegusest tsivilisatsioonist pääsu. E-ained, antibiootikumid, hormoonid ja palju muud on sees looduse ringkäigus.

Mida siis teha? Kas lüüa käega ja öelda, et minul pole siin enam midagi teha ja tarbida oma perega täpselt seda, mis parasjagu poes pakutakse? Või, teise äärmusena, pühendada palju aega ja muid ressursse sellele, et perel oleks täiesti E-ainete vaba toidulaud?

Ülle Liivamägi emadekooli eesmärk on, et naised suudaksid erinevates oludes teha kahest halvast vähem halva valiku. Kuna E-ainetest vaba toidulaud ei ole võimalik, tuleb neist ainetest nii palju teada, et pere toidulauale ja laste snäkkide hulka ei satuks kõige ohtlikumad ühendid.

Lihtne see ülesanne just pole. E-aineid on palju ja informatsioon iga ühe kohta mitmekülgne. Seetõttu pakume lugemiseks Joonatan Liivamägi poolt koostatud uurimistööd E-ainete ning gümnaasiumis käivate õpilaste toitumisharjumuste kohta. Töö on lihtsas keeles ja annab kiire ning selge ülevaate praegu enam levinud E-ainete rühmadest.
Alustame töö kokkuvõttest.
Head lugemist!

Mari Kalkun, 23. juulil 2014. aastal

——————

Enamik inimese organismi jõudnud kahjulikest ainetes pärineb toidust, seega puutume nendega kokku igapäevaselt ja tihedalt. Nende põhjustatud tervisehäired võivad olla väga erinevad – osa neist võib ilmneda kohe, osa aga alles pika aja möödudes või isegi järgmises põlvkonnas. Potentsiaalsesse E-ainetest tulenevate tervisekahjustuste riskirühma kuuluvad kõik inimesed, kuid palju tähelepanelikumad peame olema tundlikumate inimeste suhtes ning just õpilased on siin eriti tundlik inimrühm.

Uurimusest selgus, et enamik õpilastest kasutab iga-nädalaselt maiustusi ja jooke, mis sisaldavad ka tervisele ohtlikke E-aineid. Neid on kõige enam küpsistes Tuc ja Mesikäpp, kartulikrõpsudes Lays ja Estrella, karastusjookides Coca-Cola ja Pepsi ning eriti palju energiajoogis Monster.

Kõige kahjulikumad E-ained neis toiduainetes on lõhna- ja maitsetugevdajad E621, E627, E631, kunstlikud magusained E950, E951, E955, happesuse regulaatorid E500, E503, säilitusained E223, E210, E200 ning toiduvärvid E100, E150d. Kõige ohtlikum on nende mõju närvisüsteemi ja peaaju rakkudele, võivad põhjustada allergilisi reaktsioone, nahaärritusi, astmat, käitumishäireid ning hüperaktiivsust. Lisaks võib esineda kõhuvalu, iiveldust, peavalu, peapööritust, südamepekslemist, nahapõletikke, ärevust,  depressiooni, väsimust, agressiivsust, unetust.

Otsides vastust küsimusele, milliste klasside õpilased tarvitavad kõige enam ohtlikke E-aineid sisaldavaid maiustusi ja vahepalasid,  jõudsin järeldusele, et nii küpsiste, kartulikrõpsude, karastusjookide kui ka energiajookide osas oli tarbimine klasside lõikes üllatavalt ühtlane. Vaid nätsude osas eristus suurema tarbimisega 10. ja 11. klassi õpilased ning kommide osas 9. klassi õpilased.

Tööst selgus ka, et õpilaste teadlikkus E-ainete ohtlikkusest näib olevat tõusnud, sest mitu korda päevas maiustuste ja vahepalade tarvitajaid on suhteliselt vähe. Suurem osa õpilasi tarvitab vastavaid toite/jooke kaks kuni kolm korda nädalas.

Töö läbiviimine oli huvitav, kuna sain teada kaasõpilaste eelistused maiustuste ja vahepalade osas ning sain selgeks, kuivõrd ohtlikud võivad olla mõned tihti kasutatavad maiustused ja joogid tervisele. /…/
Kokkuvõtteks pean uurimuse tulemusi väga praktiliseks ja huvitavaks informatsiooniks. Nüüdsest vähendan ka oma toidus kõiki neid maiustusi ja vahepalasid ning jälgin tähelepanelikult  pakenditel olevat infot.

Joonatan Liivamägi

Uurimustöö fail. e-ained õpilase igapäevaelus maiustuste ja vahepalade näol. 2013